Kippewast New Yorki

Eelmisel esmasp2eval vabastati meid viimaks "orjusest" ning lasti oma teed minna. Suht draama oli.

Eelmisel 6htul oli meil j2lle v2ike kyynla6htu, et istusime ringis ja k6ik r22kisid suvest ja teineteisest midagi head. Suht palju kiideti mind ja Erikat, et me nii tublilt aitasime teisi latiinosid, mil neil raske oli. Kena oli, kuigi eelmise aastaga ei saa yldse v6rrelda, sest me olime palju l2hedasemad (v siis, kes oli, kes polnud).

2ras6idup2eval 2rkasime ikka nagu tavaliselt ~ 7 ajal. Tavaline protseduur, ainult, et nyyd pidime k6ik oma tekid 2ra pesema, mis kyll juhtus eelmisel 6htul, niiet nyyd oli vaja ainult paar tekki yle k2ia ning ylej22nu oli teesklus. J2rgnes yks l6putu ootamine (buss l2ks 12:35) alates kella 9st. K6igepealt, et oma raha k2tte saada, oli vaja, et Jon teeks meie onnis ylevaatuse, et oleks puhas ning yleliigse kraamita jms. Esmalt ootasime tema j2rgi ning kui ta tuli, siis polnud v6imalik, sest keegi tydrukutest oli dushi all ning kui ta viimaks tagasi tuli, oli suht hilja juba, nii 11. Seej2rel saime Marty k2est isiklikult oma tshekid k2tte, kuid Erikale, Nejlale, Alicilale ja Gabyle oli makstud v2hem ning et Paul (majandab k6igi rahadega) oli yldse lahkunud, siis Marty ytles, et tal v6ib kontrollimine ja uue tsheki kirjutamine nii kaua aega v6tta, et me j22me bussist maha. Erika aga ei lasknud end sest heidutada ning ytles, et tema on selle raha v2lja teeninud ning ei l2he ilma mitte kuhugi. Sedasi ei j22nudki muud yle, kui herr peadirektor pidi selle probleemiga tegelema. Vahepeal, kui nad oma rahaga majandasid, hakkasime oma kohvrite laadungit j2relk2russe panema. Samas me polnud kindlad, kas me peaks nende 4 pagasi ka peale laadima v6i mitte, otsustasime viimase variandi kasuks. Selle peale sai Sylvia nii kurjaks, et me pidime hakama ymber neid seal pakkima, et suuremad alla jne. Enne veel aga ei suutnud nad kuidagi autov6tit leida. Seks ajaks oli kell juba 11:50 ning meil v2ike paanika tekkimas, sest oli vaja oma tshekk rahaks ka vahetada. 10 minutit hiljem hakkasime siiski liikuma, Sylvia meie shovrina ning Jon teise auto ja pagasilaadungiga meie j2rel (kyll mitte t2pselt samal ajal). S6idame siis ning ma m2rkan korraga, et kihutame uhkelt pangast m88da (ning minu teada hiljem yhtki vastavat asutust bussijaama teele ei j22). Hea, et ma julgesin midagi 8elda ning Sylvia oli, et ups, jahh, oligi juba meelest l2inud (vast ei saa v2ga palju teda syydistada, sest katsu ise 80 olla, autot juhtida ning asju m2letada). Rahavahetamine l2ks libedalt kuni Scarleni. Nad ei tahtnud talle kuidagi maksta ning suures segaduses saime me valesti aru, et neil lihtsalt polnud sula, kuid asi oli selles, et nad arvasid, et nad juba olid talle maksnud. Vahepeal oli Jon meile j2rgi j6udnud koos teise 4 tydrukuga (Martyl siiski v6ttis arvatust v2hem aega). Bussijaama j6udsime, oli kell 12:30. 6nneks bussi veel polnud, set muidu poleks meid kindlalt peale lubatud. 22repealt nad ei lubanudki, sest nad olid "kogemata" bussi yle broneerinud. K6ik lahenes siiski meie kasuks =).
Bostonis lahkusime j22davalt Siutinist ja Nicost. Mitte, et mul oleks v2ga kahju olnud, aga kurb oli ikkagi. Ainuke, kes yldse tol p2eal ei nutnud oli Lina. Aga eks tal oli p6hjust ka r66mus olla, sest nad maksid talle kogemata 700$ rohkem. Ja kui me talle ytlesime, et nyyd ta v6ib meile 10$ 6htus88gi v2lja teha, siis oli kohe, et ei saa, et tal on ka unistused jne. Midaiganes.
New Yorki j6udsime v2sinult umbes 9:30 paiku. Enam-v2hem k6ik l2ksid oma teed, kes millise sugulase-s6bra-tuttava juurde. Nejlale oli see viimane kord meid n2ha, sest tal l2ks lennuk tagasi Tyrki j2rgmisel p2eval.
Mina yhes Scarle, Alicia ja Linaga suundusime oma hosteli juurde. Tee esmalt metrooni oli suht valuline yhes selle suure hulga pagasiga + Lina oli nii tark, et ta ostis oma varanduse jaoks 1 suure reisikoti, ratasteta. Oh vaeva! Metroosse me siiski j6udsime abivalmis inimeste abiga. Kuna too rong asub maa all, siis oli meil vaja k6ik kotid trepist yles tassida. Suurte neegrimeeste abiga polnudki v2ga keeruline. T2nu tollele kohtasime yht Bostoni DJd=).
Viimaks v6tsime takso, v6i 6igemini 2. Kuigi oli vaja ainult paar t2navat edasi s6ita, siis oma paunaga oleks too liiga kaua v6tnud.
Hostelis pidime olema k6ik yhes toas, et 4 inimese tuba, kuid broneeritud 3 (nemad) + 1 (mina). Esmalt esitas Scarle oma dokumendi, et kes me oleme jne. Vastuv6tu neitsik siis sobras oma andmebaasis ja ytles, et reserveritud on ainult yhele. Me olime nagu, et kuidas see on v6imalik. Siis otsisime oma numbrid ja v2rgid v2lja, sest nad olid juba krediitkaardilt 3 inimese jagu maha arvanud. Too tshikk siis helistas k6ik teised hostelid l2bi, et on selline situatsioon tekkinud ning tal on vaja meid kuhugi majutada, sest tal endal on k6ik voodid magajaid t2is. Viimaks leidis ta siiski yles paberi, kus oli kirjas, et oli ikkagi 3le. Arvutiprobleemid. Misiganes. Minu oma aga ta ei suutnudki leida ning pakkus, et ma l2heks 20 t2navat eemale 88bima, et neil on voodikoht. Kuna kell oli juba peaaegu 12 88sel, ei viitsinud ma jurama hakata, vaid v6tsin pakkumise vastu. Mis seal ikka.
Lina oli nii helde ja andis mulle 20$ taksos6iduks, et metrooga v2he ohtlik. Ja k6ik 20 kulus 2ra kaa, sest sohver kuulis, et ma tahan minna 38. t2naval, kui tegelikult oli vaja minna 83. Lyhike 8ine Manhattani tiiruke. Ja minu hostel oli pettumus. Ma suht kartsin, et ei tea, mis elukad v6ivad 88sel hammustama tulla, kuid siiski midagi ei juhtunud=) Samuti narivoodi j2i terveks, kuigi v2gisi oleks tahtnud pooleks minna (66tsus kui laevatekk tormis).
P2rast sellist p2eva oli uni v2ga kosutav, niiet ma p66nasin kohe rahuga 10 hommikul v2lja =)

J2rgmisel p2eval, st teisip2eval, k2isin LaGuardia lennujaamas, et n2ha, mis v2rk on. Too reis v6ttis kohe pool p2eva 2ra. Ning et vihma sadas ja ma ei olnud suuteline Scarle'tit telefoni teel k2tte saama, siis ma olin nii tydinud, et isegi odav kraam, nagu 2$ pluusid j2tsid mu t2iesti kylmaks.
6htu kujunes siiski meeldivamaks. L2ksime k6ik (Sagi, Erika, Ana, Gaby, Alicia, Scarle, Lina, Marlen + Ana ja Erika mehhiko-s6branna Ruth) koos v2lja. Kohtumine pidi toimuma kell 7 Empire State Builiding'u esimesel korrusel. Esmalt j2ime meie hiljaks, nii u 15 minutit, siis ei suutnud me kedagi leida. Viimaks Erika, Sagi ja Marlen imbusid v2lja, kuid osa oli ikkagi puudu. Kuna oli kylm ja hilja juba, siis astusime l2himasse restosse sisse, et keha kinnitada. Seks ajaks j6udis ylej22nud seltskond ka kohale. Viimne s88maaeg. Edasi tahtsime tantsima minna, kuid et Linal olnuks probleeme sisenemisega (alla 21 ei p22se eriti kuhugi) ja Alicia ei tahtnud raha kulutada, siis suundusid nad kahekesi Time Square'le. P2rast m6ningaid otsinguid astusime lihtsalt lambist yhte kohta sisse ja mida imet. Gaby pilgutas veidi silma ning 2 tyypi tegid kohe k6igile 1 tekiila shot'i v2lja. J2rgnevalt suundusime mingisse baar-pubi-klubi kohta (nonde uute tyypide ja ettekandja kaasabil (too l6petas just oma vahetuse ja juhatas meid meeleldi mujale, nii imelik kui see ka pole)). Tee peal saime teada, et 1 noits oli kanadalane, teine kohalik restoranipidaja ning ettekandja-tydruk p2rit Ecuadorist. Aga too koht oli lahe. Mingid tshikid pidasid seal kellegi synnip2eva vms, niiet k6ik olid suht vabad. Tants k2ib nagu Eestiski, ei midagi ekstravagantset. Ainult mustanahalised tantsivad ikka v6rratult h2sti=).

P2rast trallitamist j6udsin kella 4 paiku tagasi oma koikusse, k2isin dushi all ning pakkisin oma v2ljav6etud asjad tagasi kohvrisse (seda taskulambivalgusel, et mitte teisi kylastajaid h2irida) ning suundusin lennujaama (lennuk Texasesse v2ljus kell 6:30). Algselt oli mul plaan v6tta metroo ning seej2rel buss, kuid et ma polnud bussiaegades ning liikumiskiiruses kuigi kindel, tundus takso palju parem variant olevat. V2ga kallis polnudki, arvestades kui kaua too s6it bussiga aega v6ttis.

Lennujaamas v6tsin rahulikult oma kohvi ja saiakese, misj2rel suundusin oma v2rava poole, et pardale astuda. Aga kus sa sellega, eelnevalt oli hoopis pikk saba turvakontrolliks (mille ma olin hoopis unustanud, et seda peab ka tegema). K6ik l2ks siiski h2sti. J2rgnes lyhike 4h lend Hustonisse, kuna ma olin t2iesti magamata, siis aeg lausa lendas. Kuna ma olin unustanud, et me vahetasime ajav88ndit, siis olin ma veidi mures, et ma oma j2rgminsest lennust maha j22n (pidi v2ljuma 10:08) ning kella 9:30 ajal ytles piloot, et meil on veel 125 miili minna (u 200km). Maandumise ajal n2itas minu kell juba 10:00, lootusetus. "T2name, et meiega lendasite. Kohalik aeg on 9:04 jne". Daa! Magamatus andis ikka k6vasti edasi tunda, mil ma lennujaamas j2rgmise v2ravani suundusin. 22repealt oleksin golfiauto alla j22nud, sest ma kohe yldse ei pannud t2hele, et see minu poole s6itis.

Igatahes on siin v2ga palav ja niiske, 35 kraadi Celsisuse kandis.

Aga praegu midagi rohkem p6nevat polegi juhtunud.

Kirjutamiseni. (Nagu ma kirjutaks kirja vms=)).